SISSEJUHATUS


Tüpograafia tegeleb tekstiga – tähtedega, nende konstrueerimisega, paigutamisega, joondamisega jne. Läbi aegade on püütud muuta tekste kergemini loetavamaks ja esteetiliselt nauditavamaks. Digitaalne tüpograafia ei ole midagi uut, tegemist on samade vanade probleemidega - teksti loetavus, tähtede paigutuse rütm, tähed on segased või ebakorrektsed - ainult selle vahega, et tegemist on arvutitega ja segadus digitaalne. Tänapäeva arvutites tegelevad digitaalse tüpograafia probleemidega shriftid.

Olen seadnud töö eesmärgiks anda ülevaade suuremate shrifti-põlvkondade tekkest ja arengust tiheda konkurentsi tingimustes. Tahan, et lugeja saaks infot peamiste uuenduste ja erinevuste kohta, mis eristavad shrifte. Minu eesmärk on teadvustada, et shrift on väga keerukas ja komplitseeritud tarkvaraline lahendus, millele esitatakse sageli tohutuid nõudmisi. Materjal peaks aitama shriftikasutajatel mõista, milline konkreetne tarkvaraline lahendus oleks talle kõige mõttekam. Soovin, et lugejatel tekkiks suurem austus shriftiloojate töö vastu ja et nad aksepteeriksid shrifte kui disaini ning autorikaitse objekte.

Olenevalt shrifti formaadist ja otstarbest on aga tehnilised parameetrid pisut erinevad. Käesolev töö on võimaluste piires ülesehitatud võrdlustele ja vastandustele. Antud töö raames ei ürita ma anda täielikku ülevaadet ühestki konkreetsest tehnoloogiast, käsitlen levinumaid probleeme ja populaarsemaid uuendusi. Samuti vaatlen detailsemalt tehnilisi rakendusi, mida kasutavad kõik digitaalsed shriftid. Tööst võib leida rohkesti viiteid täpsemale infole.

Töö algab kahe suurema shriftipõlvkonna võrdlusega - PostScript vs TrueType, jätkan erinevate tehniliste lahenduste tutvustamisega, vaatlen Multiple Masters, QuickDraw GX, Unicode, WGL4 ja OpenType tehnoloogiaid. Käsitlen Times Roman shrifti kui ajaloolist mõõdupuud, defineerin ja seletan lahti mõisted nagu: shrifti kontuurid, Bezier‘i kõver, vihjamine ja anti-aliasing. Annan ülevaate viimase shrifti-põlvkonna uuendustest/võimalustest - OpenType. Lõpetuseks peatun interneti- ja ekraanishriftidel.

Teema valikul sai otsustavaks isiklik huvi digitaalne tüpograafia vastu. Määrav oli ka see, et antud teemat on Eestis suhteliselt vähe ja pealiskaudselt käsitletud. Näen töös ka võimalust valmistada ette võimalikku digataalse tüpograafia loengu pedagoogilist materjali.

Töö tugineb suuresti shrifti- ja tarkvaratootjate lehekülgedel olevale materjalile, olen kasutanud pressiteateid ja tarkvaraarendajatele mõeldud tehniliste lahenduste spetsifikatsioone. Samuti on töös kasutatud shriftide arenguprotsessis osalenud inimeste (Sampo Kaasila - Macintosh, Greg Hitchcock - Microsoft, Norman Walsh - Sun, jt) ja teemat uurinud teadusasutuste (School of Computer Science at McGill University) kommentaare.

<< TAGASI