Pikselshriftid


Shriftid, mis on disainitud trükiste ja kõrge resolutsiooniga seadmete tarvis, ei pruugi väikestena arvuti ekraanil olla korrektsed. Mida väiksem on kiri, seda hullemaks läheb tavaliselt väljanägemine. Probleem polegi nii oluline, kui tegemist on mingi etapiga trükiste ettevalmistamises või muus disainis, aga oluliseks muutub väikeste tekstide loetavus juhul, kui tegemist on ainult kuvarilt vaatamiseks mõeldud toodetega - internetilehed, interaktiivsed CD, visuaalsed tarkvaralahendused jms.

Tähemärgid, mille pikslid ei ühti oma kuju tõttu ekraanisagedusega, on ebakorrektsed seetõttu, et nad on kompromisslahendus ekraani resolutsiooni ja shrifti pikslite vahel. Kui väikeste shriftide puhul kasutatakse ka anti-alias efekti, vähendamaks sakilisust, muutub tekst uduseks ja raskesti haaratavaks.

Pikselshriftid on lahendus, disainitud spetsiaalselt ekraani resolutsiooni arvestades, iga joon ja punkt langeb perfektselt kokku ekraani tiheda ruudustikuga. Isegi väga väikestel suurustel on shriftid selged ja puhtad. Pikselshriftid väldivad enamasti kõveraid ja kaari, eelistades sellele igal võimalusel horisontaalseid ja vertikaalseid jooni.

Joonis 25. Nina on Microsoft`i sans seriif tähestik, disainitud vastama ekraani punktidele, edukalt kasutatav väikeste tekstide esitamiseks ekraanil. Shrifti on loonud Matthew Carter, ja käsitsi on vihjamise lisanud Tom Rickner. 

Pikselshriftide puuduseks võib lugeda, et nad on fikseeritud suurusega st nende suurust ei ole mõttekas muuta. Erandiks on, kui suurust muuta kordades, siis on shrift lihtsalt topelt paksem e kahekordse suurenduse korral on originaalis kavandatud ühe piksli asemel neli. Kui shrift on suurendatud arvestamata originaalsuurust, muutuvad tähemärgid ebaühtlaselt paksemaks ja on sageli lausa inetud.

Ekraaniresolutsioonid erinevatel süsteemidel

Seostes ekraaniresolutsiooni ja shrifti suuruse vahel valitseb sageli suur segadus. Tavaliselt antakse teksti suurus punktides (ing points) – üks punkt on tüpograafiline mõõtühik e 1/72 tollist (toll on umbes 2,4 cm).

Alates turuletulekust 1984, on Macintosh arvutite ekraanide suhe järgmine - 1punkt = 1 piksel, nii lihtne see ongi. Macintosh arvutitel on alati olnud kõrge resolutsiooniga ekraanid ja pole olnud probleeme kuvada graafikat 72 pikslit tolli kohta.

Seevastu vanemad kontoriarvutid (PC‘d) kasutasid aga viletsamaid kuvareid, suuremate pikslitega. Algselt kasutatud maatriks- ja nõelprinterite puhul ei olnud ka suurt vahet, kuna tööl, mida sa nägid ekraanil ja sellel, mis tuli välja printerist, ei olnud midagi ühist. Probleeme tekkis, kui laialdasele kasutusele jõudsid laser- ja tindiprinterid, PC‘del olid aga endiselt suhteliselt viletsad monitorid. Seega, et vähem koormata arvutikasutaja silmi, muutis Microsoft Windows‘i automaatseks ekraani resolutsiooniks 96 pikslit tolli kohta, efektiivsed 33% rohkem, kui tegelik väljatrüki suurus. Nad ei suutnud teha pikslit väiksemaks, nii siis tegid nad tolli pikemaks.

Joonis 26. Valik Atomic Media pikselshrifte, disainitud kasutamiseks nii veebis, Macromedia Flash rakendustes, kui ka WAP`ile loodud lahendustes.

Täna jagavad nii Mac, kui PC samasid kõrgeresolutsioonilisi kuvareid, aga sellele vaatamata on meid pandud olukorda, kus üks punkt Macintosh arvutil on 1/72 tolli, seevast PC`l on ta pigem 1/54 tolli – ühe kolmandiku võrra suurem.

Hea uudis on, et veebi graafika puhul pole meil vaja muretseda punkti suuruse pärast. Arvuti ekraan, vaatamata arvutisüsteemi tüübile, on kindla arvu pikslitega nii horisontaalselt kui vertikaalselt. Kui on tegemist näiteks 15” monitoriga, on sellel enamasti resolutsioon 800x600 pikslit, 17” monitoril on resolutsioon pisut suurem, 1024x768 jne. Kui nüüd jagada ekraanil horisontaalselt paiknevate pikslite arv ekraani laiusega tollides, saame ppi (pixels per inch) väärtuse. Tuleb meeles pidada, et ekraani suurus, mille annab tehas, on mõõdetud piki diagonaali ja mõõdetud on nähtavat ala. 17” monitori tegelik laius on seega umbes 12”. Ppi väärtus ei kõigu erinevate kasutajate lõikes eriti, see on umbes 80-85 ppi (800/9.5 või 1024/12), võimaldades mugavat tekstide lugemist kvaliteetsel monitoril.

Tavalises tekstitöötlustarkvaras on teksti suurus defineeritud punktides, aga meid huvitab kõrgus pikslites, millel võib olla mingi seos ekraaniresolutsiooniga, aga samas ei pruugi seda ka olla. Kasutades pikselshrifte, tuleks igatahes teksti mõõtühikuteks panna pikslid, mitte punktid. Kui panna pikselshrift dokumenti, mis on tihedusega 72 ppi, on pikslid võrdsed punktidega. Kui aga üritada panna shriftid näiteks 96 ppi tihedusega dokumenti, tekib probleem, kuna vaid vähesed tarkvaralised lahendused lubavad sisestada teksti puhul suuruseks 7.5 vms, et saavutada 10 piksline kiri. Et asju mitte keeruliseks ajada, tuleks oma dokumendi resolutsioon hoida alati 72 ppi. Ei ole mõtet töötada kasutades mõõtühikutena tolle, sentimeetreid, punkte või üldse reaalse maailma ühikuid, ainuõige on kasutada piksleid.

Enamuse tarkvarast, mis on mõeldud internetilahenduste loomiseks, on võimalik panna tööle, kasutades mõõtühikutena piksleid resolutsioonil 72 ppi. Programmid, nagu Adobe Photoshop ja Macromedia Fireworks, pakuvad tekstide korrigeerimiseks-pehmendamiseks, sujuvamaks muutmiseks, mitmeid lahendusi, aga pikselshrifte kasutades tuleks need (anti-alias efektid) täielikult välja lülitada. Tekst tuleks sisestada parempoolse joondusega ja ilma tähevahede täiendava korrektuurita, reavahet võib suurendada vastavalt vajadusele. Keskele joondus võib põhjustada mõningast tähemärkide deformatsiooni, joondusel tehtavate ümardusvigade tõttu. Keskele joondades tuleks tähed hiljem käsitsi korrigeerida, tähelepanu tuleks pöörata tähevahedele.

Kokkuvõtteks, pikselshriftid õigustavad ennast järgnevatel tingimustel:

- shrifte on kasutatud samal suurusel, kui nad olid disainitud (suurenduste korral on seda tehtud kordades);
- shrifte ei ole kasutatud koos anti-alias efektiga;
- shrifte ei ole joondatud, rikkudes tähemärkide originaalseid vahesid.

Materjalid
___________________________
Pixel Fonts - Joe Gillespie - www.wpdfd.com/pixelfonts.htm
Let`s Get Small - Atomic Media - atomicmedia.net