True Type - shriftide ajalugu


1980-datel taipasid enamus tolleaegseid PC (personaalarvutite) turul tegutsejaid, et skaleeritavate shriftide tehnoloogia kujuneb vajalikuks komponendiks tuleviku operatsioonisüsteemide osana. Adobe üritas sundida Apple‘t ja Microsoft‘i selleks otstarbeks litsenseerima oma PS koodi. See lahendus (millest sai Display PostScript - DPS) omas vajalikke tehnilisi omadusi, aga mõlemad kompaniid olid loomulikult liiga kitsid loovutamaks võtmeosade kontrolli oma operatsioonisüsteemidest - rääkimata miljonitest “kuninglikest dollaritest” - Adobe kasuks. (DPS oli selleaegsetele masinatele liiga aeglane ja kohmakas, töötades korralikult ainult Steve Jobs‘i NeXT masinatel.) Samuti oli Apple häiritud sellest, et Adobe litsenseeris oma PS tehnoloogia otse printerite tootjatele, vähendades sellega Apple LaserWriter tehnolooogia kasutamist. Niisiis sõlmisid Apple ja Microsoft ristlitsenseerimise ja tootearenduse lepingu, tehing oli soodus mõlemale poolele: Microsoft käib välja PS stiilis graafika mootori (TrueImage), samas kui Apple loob shriftide süsteemi, mis oleks isegi parem kui Adobe oma...

TrueImage oli täielik läbikukkumine. See oli vigane, kui seda hakati tarnima ja Microsoft ning Apple mõistsid, et neil ei olegi seda tegelikult väga vaja. (Selgesti on näha, kes lõikas kokkuleppest rohkem kasu!) Programmide loojad tahtsid teha asju omamoodi, mitte jääda toppama kirjutades kloone Adobe Illustrator‘ile. (Aastaid hiljem laskis Apple, kelle kliendid olid nõudlikeimad töödeldava graafika kvaliteedi suhtes, välja interaktiivsele graafikale ja tüpograafiale palju paremini sobivama süsteemi QuickDraw GX.)

Adobe võttis kaotust väga tõsiselt. See nurjas auahne plaani kontrollida kogu PC-shriftide tehnoloogiat. Selle mõju oli kahekordne. 1989 aasta keskel, kui Adobe mõistis, et Apple süsteemid on avatud teiste tarkvartootjate lahendustele, teavitas ta oma uuest programmist Adobe Type Manager (ATM), kusjuures avalduse tegemise hetkel ei olnud programmi veel kirjutama hakatudki. Umbes aasta hiljem oli tarkvara turul ja iga soovija võis selle osta, et kasutada Adobe Type 1 shrifte Macintosh masinates, ilma igasuguse Apple abita. ATM‘i müüdi odavalt, või siis jagati tasuta koos Adobe‘st ostetud shriftide ja muu tarkvaraga. Teine suur samm oli Type 1 shriftide tehnilise spetsifikatsiooni avaldamine. (Eelnevalt pidid shriftide loojad maksma autoritasu Adobe‘le, et luua oma Type 1 shrift. Shrifti info krüptiti ja ei olnud võimalik tuvastada selle strateegilisi kontrollpunkte, välja arvatud sügaval sügaval Adobe PS graafikamootori sisemuses. Aga nüüd võis iga soovija kirjutada Type 1 shriftide genereerimise või muutmise rakenduse/tarkvara.) Fakt on, et tegelikult oli Adobe selle sammu tegemiseks surutud vastu seina juba hetkel, kui TT shriftide karakteristika tehti avalikuks ja kuna ka Bitstream oli niikuinii muukinud lahti Type 1 formaadi. Bitstream laskiski varsti turule sajad Type 1 shriftid ja kiire ATM‘i klooni - FaceLift.

Apple alustas oma TrueType tehnoloogia arendamist 1987-dal. Selleks ajaks oli turul ohtrasti erinevaid, konkureerivaid skaleeritavate shriftide tehnoloogiaid ja mõned nendest olid kohandatud ka Macintosh arvutitele. See ei olnud mingil juhul kindel, Sampo Kaasila Macintosh‘i inseneri sõnul, et Apple adopteerib TT tehnoloogia. Lõpptulemusena tõestas tehnoloogia ennast ise, olles optimaalne töötamiseks ja parim renderdamisel (nii suurte, kui ka väikeste resolutsioonide puhul) võrreldes teistega. Kaasila lõpetas oma töö TT‘ga augustis 1989, siis ei kandnud see tehnoloogia aga veel seda nime. Järgneval kuul kuulutasid Apple ja Microsoft välja ühise strateegilise koostööprojekti vastukaaluks Adobe‘le. Projekti käigus pidi Apple looma shriftisüsteemi ja Microsoft printimise tarkvaralise lahenduse. Apple esitles oma TT maailmale mais 1990, kui avalikustati System 7 - tehnoloogia tuum oli üldjoontes sama, mille Kaasila oli kirjutanud 1989-ndal aastal. Tegelikult oli esimene kliendi versioon 80 kilobaiti, lisatud System 6.0‘ile, saadaval veel praegugi Apple kodulehelt! Süsteem vajas iseenesestki mõista shrifte ja esimesed TT shriftid - Times Roman, Helvetica ja Courier - olid suurepäraseks näiteks sellest, mida uus tehnoloogia võimaldas. TT shriftid on alates sellest hetkest Mac‘ide operatsioonisüsteemi lahutamatu osa.

Microsoft tutvustas TT shrifte 1991 aprillis, kui ta avalikustas Windows 3.1 versiooni. Töötades koos Monotype‘iga, olid nad loonud baasshriftide valiku - TT versioonid shriftidest Times New Roman, Arial ja Courier. Need shriftid tõestasid, samuti nagu Apple TT‘d, et muudetava suurusega shriftid suudavad genereerida bitmap-tehnoloogial põhinevaid kujutisi virtuaalselt, ja seda küllaltki edukalt.

Lihtsate shriftidega töötasid arvutid üldiselt korralikult. Alates Windows 3.1‘st, mis jooksis aeglaste 16-bitiste 286 protsessoritega, tuli TT süsteem ümber häälestada kui 16-bitine versioon Kaasila originaalselt 32-bitisele arhitektuurile mõeldud versioonist. (Kuigi 32-bitine simulatsioon töötas, arvasid mõned, et see on liiga aeglane sellele arvutite põlvkonnale.) Mälu jagamine töötas ainult “enamuse ajast”. Suurte shriftide puhul muutus kogu süsteem ebatäpseks, siiski polnud see kõige suurem probleem. Mõnede shriftide puhul, mis olid karakteristika järgi usaldusväärsed, ei õnnestunud kuvada keerukamaid tähti, või olid nad kuvaril, aga ometi oli neid võimatu printida. See oli müsteerium ja raevutsema ajav probleem kõigi shrifti-kasutajate jaoks üle kogu maakera.

Asjad olid pahad ka shrifti loojatele. Keerukat koodi tuli lihtsustada. Vihjamise kood tuli ümber kirjutada 16-bitisele arhitektuurile. Shriftid, mis töötasid edukalt Mac‘il, loodud TT shriftide genereerimise tööriistadega (kõik Mac‘i programmid, enamuse on kirjutanud Kaasila), keeldusid töötamast Windows süsteemis. Rahulolematuse põhjuseks oli ka TT vihjamise raskus masinale ja mitmed shriftiloojad loobusid varajasematest lubadustest konverteerida oma shrifti-kataloogid TT formaati. (Isegi nüüd on shriftide loojatel mitmeid shrifte ootamas suurklienti, kes ütleks: “Olgu ma võtan 10 000 litsentsi” see oleks õiglane, tasustamaks mitmeaastast tööd TT tehnoloogia väljatöötamisel.) Niisiis juhtuski, et peamised ja suuremad shriftide genereerimise tööstused jätsid TT‘de turu amatööride meelevalda. Turg oli peagi üle ujutatud odavate shriftidega, skaneeritud ja viletsalt konverditud teiste inimeste tööst - tihtilugu vigased, ebakorrektsete piirjoontega ja kasutu vihjamisrakendusega. Märgatavalt vähenes kvaliteet ja sellega kannatas teenimatult kogu TT shriftide maine, kui mitte kõikjal, siis kindlasti Windows‘i platvormil on TT kujunenud professionaalide hulgas põlatuks ja ebaotstarbekaks.
Augustis 1995, kui turule jõudis Windows 95, sai Microsoft‘i TT 32-bitise graafika mootori, täieliku ja usaldusväärse. Tõepoolest, see suudab genereerida must-valgeid pikselrastreid ja teostada tähemärgi piirjoonte korrektuuri. Tänaseks on Microsoft teinud ka mõned suurepärased TT shriftide prerkonnad, valik shrifte on tasuta kättesaadava ka ametlikul Microsoft`i veebilehel.

Microsoft`i jätkuva TT arendustöö edusammude hulka kuulub ka TrueType Open shrift. TT Open töötab kõigil Microsoft`i platvormidel ja Apple Macintosh masinates, tehnoloogial on multi-keeleline toetus ja kõrgetasemelised tüpograafilised omadused.

TT Open formaadile järgneb täiustatud versioon TrueType Open 2 ehk OpenType, Adobe Systems`iga koostööst sündinud toode, mille formaat võimaldab kasutada nii PS kui TT (ja TT Open) infot shriftide genereerimiseks.

Kommentaarid Greg Hitchcock‘ilt

Greg Hitchcock on üks Microsoft`i inseneridest, kes adapteeris Apple koodi Windows‘ile, ja kes täiustab Microsofti süsteemi alates sellest ajast.

Ma ei nõustu väitega 16-bitise rasteriseerimise tehnoloogia kohta Windows 3.1 puhul. Tehniliselt on kõik korrektne. See oli kohutav viga muuta kodeering 32-bitilt 16-bitile ja ma olin sellele algusest peale vastu. Kui me oleksime matkinud 32-bitist süsteemi 16-bitiga, poleks see nii palju ja nii tõsiselt mõjutanud arvuti korrektset tööprotsessi. Enamus probleeme oli 16-bitise konverteerimisprotsessiga ja seda üritati lahendada kahe paralleelse konverteerimismootoriga Windows 3.1 puhul - 16 ja 32-bitisega. 32-bitine pidi hakkama tööle, kui 16-bitine jääb hätta. 16 biti puhul polnudki suurimaks probleemiks shrifti ekraanile kuvamine, enamus kuvamise probleeme suudeti lahendada tiheda tööprotsessi käigus juba enne tehnolooogia ametlikku presentatsiooni. Windows NT 3.1 puhul kasutasime juba ka 32-bitist rasteriseerimisrakendust. Ja rasteriseerimis-rakendus, mis tuli müügile Windows 95`ga oli juba totaalselt ümber kirjutatud, see polnud küll väliselt märgatav (väljaarvatud sujuvad täheservad - anti-alias), aga tal olid seesmiselt suured arhitektuurilised muutused.

Me pingutasime kõvasti, et Windows`i baasshriftid oleksid edukad. Shriftide disainimiseks ja täiustamiseks kulus umbes kaks aastat. Kui oli esimene avalik shriftide presentatsioon 1991 aastal NewYork`is Monotype`i konverentsil, valitses kõigi tarkvara esindajate ja teiste koosolijate hulgas üksmeel, et nähtu oli parim ekraanishrift, mis eales tehtud. See on ilmselt ka väitluse põhjuseks, miks ma töötasin projektiga aastaid ja ma nägin tehnoloogia puudusi ja ma pettusin meie sisemises vihjamise rakenduses - mitte isegi rakenduse tööprotsessis, vaid selles, kuidas tulemus saavutati.

Peale tehnoloogia avalikustamist toimus plahvatuslik Windows`i shriftide tootmise kasv. Kõik suuremad kompaniid käisid välja oma kollektsioonid. Esimene Microsoft`i enda toodetud shrifti-kogu töötas uskumatult korrektselt, shokeerides isegi Microsoft`i juhtkonda.

Lõpuks korjas teema üles ka press. Umbes 6 kuud enne Windows 3.1 tarnimise algust, tegi meie töögrupp tõsiseid edusamme, harides pressi TT võimalustest ja sellest, milliseid suurepäraseid shrifte on nüüd võimalik toota. Oli palju demosid, mis võrdlesid meie shrifte Adobe omadega. See kõik aitas kaasa nn “shriftide sõja” puhkemisele. Tegelikult me ei märganudki erilist vastukaja oma edule - enne kui Windows 3.1 lõpuks turule jõudis, siis alles hakkas ilmuma virnade viisi kiitvaid artikleid TT shriftidest ja Windows`ist. Huvitav oli seegi, et press omistas TT tehnoloogia loomise au Microsoft`ile, mitte Apple`le. See ei olnud otseselt meie süü, kui välja arvata, et meie ülistasime TT taevani, samas kui Apple ei öelnud midagi.

Kõik see, mille lõi TT ja Windows 3.1, sai aga tugeva tagailöögi. TT shrifte on väga raske korrektselt genereerida, aga ometi tahtsid selles mängus osaleda nii paljud. Liiga suuri lootusi pandi nn automaatsele shriftide loomise tarkvarale. Minu arvates see viiski suurte kvaliteedi-erinevusteni, mis esinevad tänaseni TT shriftides.

Materjalid
___________________________
A History of TrueType - TYPE chimérique - www.truetype.demon.co.uk
A brief history of TrueType - Microsoft Corporation -www.microsoft.com/typography
A talk with Sampo Kaasila - TYPE chimérique - www.truetype.demon.co.uk
What is the History of TrueType? - David K. Every - www.mackido.com

<< TAGASI